DEFINISAUN
![]() |
Maske
iha pontu de vista diferentes relasiona ho termus Regiaun, pelu menus iha komprensaun komum nebee aseitavel husi parte
hotu-hotu. Joseph Nye, haktuir regiaun katak pais balun nebe ligadu ba malu bazeia ba
relasaun geografika no iha interdependensia ba balu, tan nee regiaonalismu
signifika nudar formas grupu entre pais, bazeia ba regiaun. Cantori no Spiegel
esplika regiauh nudar pais rua ou liu nebe halo interaksaun no iha relevansia
geografiku, proximidade etniku, lian, kultura, sosial no istoria nomos sentidu
identidade as tanba iha asaun husi pais nebee fora husi regiaun.
İha
parte seluk Couloumbis no Wolfe fo kategorizasaun oin 4 uza hodi fo defini ou klasifikar regiaun ida:
1.Kriteria
Geografiku: klasifikar paises bazean ba lokalizasaun kontinente, subkontinente,
ilhas no ect. Exemplu regiaun Europeia, Regiaun Azia, etc.
2.Kriteria
politiku ou militer: klasifikar paises liga ba involvementu pais ida nian ba
aliansa ou bazea ba orentasaun ideologia no politika. Exemplu: Bloku
kapitalista, bloku komunismu, NATO, Paktu Warsovia, etc.
3.Kriteria
Ekonomia: klasifikar paises bazeia ba kriteria selesionadu iha dezenvolvimentu
ekonomia. Exemplu, pais avansadu, pais dezenvolvidu
no pais terseiru mundu.
4.Kriteria
Transasksional: agrupumentu paises bazeia ba kuantidade frekuensia mobilidade
populasaun, bens no servisu, hanesan imigrasaun, turista, komersiu. Exemplu ba
kriteria nee ita bele hare EUA, Canada no merkadu uniku Europea.
Stephen
C. Calleya (2000) haktuir iha Yanyan Moch. Yani no Anak Agung Banyu Perwita, Pengantar
Ilmu Hubungan Internasional, mensiona katak iha teorizasaun seluk hodi
klasifika regiaun ba karakteristiku oin 5:
1.Paises hamutuk ou pretesentes ba regiaun
ida tanba iha proximidade geografiku. Exemplu ASEAN; UE; ALBA.
2.Pais
sira nebe iha sosio-kultura nebee hanesan. Exemplu CPLP.
3.Iha atitude no asaun politika nebe reflete iha
organizasaun internasional, ezemplu NATO.
4.Filiasaun hanesan iha organizasaun
internasional.
5.Iha
interdependensia ekonomia sukat husi negosiu externa nudar parte husi
proporsaun reseita internasional.
PROSESU
Regionalismu nudar parte ida husi dinamika relasaun internasional. Padraun
relasaun internasional nebe husi inisiu ho karater state centric no
haluan sai non-state razaun tanba iha dezenvolvementu regionalismu. Rick Fawn
hakerek, “Regions’
and Their Study: Where from, What For and Where to?” haktuir katak ema nebee studa
regionalismu hateten regionalismu nudar forsa politiku nebee governa mundu liu
fali poder globalizasaun. Bazeia ba rezistu istoria, sintoma dezenvolvimentu
regionalismu hahu husi sekulu XIX. Mansfield no Miller iha nia livru “The New Wave of Regionalism,” International
Organization (1999). Fahe buat nebee nia temi “ondas” regionalismu sai
ondas 4.
1. Odas
regionalismu dahuluk, Mansfield
no Miller, hahu segunda metada sekulu XIX, ondas dahuluk hahu husi regiaun
europeu tanba nee hanaran fenomena europeu. Guilda (persekutuan) espesialmente
ba akorsu komersiais bilateralmente nebe pasise europeus sira halao iha epoka
neba. Estabelesementu regionalismu europeu tnaba
reolusaun industria nomos progresu teknologia iha gegiaun refere.
2.Ondar regionalismu daruk, marka ho entrada
funu mundia dahuluk. İha periodu neba konhesidu ho regionalismu intre-funu,
nebee karakteriza liu husi blokus komersiu nebe diskriminativu no protektivu to
iha indikasaun hamosu depresaun boot iha tinan 1930s. Konsentrasaun
regionalismu intra-funu la akontese deit iha regiaun europeia mais hahu tama ba
regiaun Amerika, ho EUA nudar inisiador hus regionalismu refere.
3.Ondas regionalismu datoluk hahu wainhira
apos funu mundial daruk, entre dekadas 1950s-1970s. Fim husi funu mundial
daruk, marka ho asensaun dekolonizasaun no asensaun funu malirin. Regionalismu mos dezenvolve iha teritoriu pais
dezenvolvidu mais ho objetivu ba liu oinsa atu hamenus dependensia ba pais
avansadu, regionalismu projetadu atu impede importasaun no estimulu kresimentu
industria iha rai laran.
4.Ondaas regoinalismu dahaat hahu husi pos
funu malirin. Iha peiodu nee, rgionalismu diferente ho
periodu 1950s-1970s. Regionalismu ferere projetadu hodi estimulu
eksportasaun ou orientadu ba eksportasaun no investimentu strageiru direita. Interdependensia ekonomia entre paises ou regiaun
nebee as. Pais hanesan EUA mos insentiva paises seluk
hodi partisipa iha akorku komersiais regional
Regionalismu
iha varies fases nebe kada fase distiguidus ho nia forte to nivel interdependensia
paises membru. Mais ou menus iha fase oin 5 iha regionalismu nia laran. Fases
hirak nee mak hanesan tuir mai nee:
1. Regionalizasaun (regionalization)
Regionalismu ba liu kresimentu integrasaun
sosial iha regiaun nia laran no prosesus integrasaun ekonomia no sosial nebe
dala ruma la intesional. Termus refere tau atesaun liu ba interdependensia
ekonomiku entre regiaun ho fronteiras geografika espesifiku ho regiaun seluk.
İha buat rua nebe karakterizam fase
regionalismu nee:
a.Dahuluk,
regionalismu la formadu tuir politika pais ou pais balun nebe deliberada (la
intensional), la implika impaktus balun husi relasaun entre paises iha regiaun
refere.
b.Daruak,
padroes regionalizasaun sempre adekuada ou
asosiadu ho frontreiras enter paises. Migrasaun, aktividade merkadoria,
no rede sosiais nomos premite maior interaksaun no konexu entre paise no forma
regiaun transfronteriza foun. No prosesu refere akontese naturalmente antes
nain ulun sira agendadas.
2.Identidade no konsensia regional (Regional Awareness and Identity)
Nudar nasaun, entaun regionalismu bele
konsidera nudar povu iha mapa metal nebe destaka aspeitu determindus no ignora
sira seluk. Hanesan saida mak Benedict Anderson proporsional nudar Imagine
Community, iha regionalismu no iha
termus Cognitive Region nebe Emmanuel Adler hateten. İha kazu nee
konsensia regional dala barak definidu ho termus tradisaun, istoria nomos
reliziaun hanesan. Mais bele definidu nudar hakarak husi paises atu unifika
hodi hasoru buat nebee fora husi sira nebe konsidera nudar ameansa ba
seguransa.
3. Kooperasaun
intra-regional (Regional Interstate Cooperation)
Iha fase nee hahu ona forma koperasaun
entre governus iha kada pais. Kopersaun refere forma bazea ba aktividade
koperasaun regional nebe hatudu interdependensia inklui negosiasaus bilateral
to forma rezime nebe dezenvolvidu atu mantein prosperidade, hasae valores
komum, no rezolve problema konjuntu nebe kauzadas prinsipalmente mosu tanba nivel
interdependensia regional.
4. Estadu Promove integrasaun regional (State Promoted Regional Integration)
İha faze nee inklui politiaks nebe governu
foti atu hamenus ou halakon bareiras ba sirkulasaun sasan, servisu, kapital no
umanu. Tuir Peter Smith, , intergrasaun ekonomia regional bele kompara ho
variedader dimensaun, hanesan Scope (alkasaun quetos) Depth (graun
harmonizasaun politika), no Centralization (graun efektidade autoridade
central).
5. Kohesaun
Regional (Regional Cohesion)
Apontadas ba posibilidade kombinasaun husi
prosesu 4 refere nebe kondus ba formasaun unidade regiaonal koeza no konsolida. Bele
hare nudar modelu inklui estabelesimentu gradual organizasaun supra-nasional
iha kontekstu kresimentu integrasaun ekonomia ou liu husi intensidade
koperasaun no forma rezimes, ou kombinasaun kompleksu entre
intergovermentalismu tradisional ho supra-nasional.
BIBLIGRAFIA
Referencias:
Supraman,
Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study
Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar
Referencias
Complementares:
Cantory,
Louis J. No Spiegel, Sreven L. 1970. The International polictics of region: A
Comparative Approach. New Jersey: Prentice Hall, Inc., Englewood Cliff.
Fawcett, Louise no Hurrel, Andrew. 1995. Regionalism in World Politics. United States: Oxford University Press.
Perwita,
Anak Agung Banyu no Yani Yayan mochammad. 2005. Pengantar Ilmu
Hubungan Internasional. Bandung: PT. Remaja Rosdakarya.
0 komentar:
Posting Komentar