Diberdayakan oleh Blogger.

Text Widget

Follow us on facebook

Sample Text

"ESTUDA APRESIA PROSESU HODI HALO MUDANSA"

BIOGRAFIA SAUDOSO GIL FERNANDES / HEISO

Se Mak GIL FERNANDES Saudoso Gil Fernandes, moris iha Chauluturo iha loron 27 fulan Abril tinan 1952, oan hussi aman Saudoso Fernando S...

Formulir Kontak

Nama

Email *

Pesan *

Contact Us

Popular Posts

Pages

Download

Blogroll

Unordered List

Wavy Tail

Weekly most viewed

Author
RSS
You can replace this text by going to "Layout" and then "Page Elements" section. Edit " About "

REGIONALISMU Definisaun no Prosesu



DEFINISAUN


Tuir Laurence Henry Regionalismu katak prosesu kombinasaun pais balu iha teritoriu geografiku ou regiaun hanesan, nebe liu husi organizasaun internasional regiaonais. Antes ita koalia liu kona ba regionalismu, presiza ita hatene konseitu sentral iha regonalismu mak regiaun.

Maske iha pontu de vista diferentes relasiona ho termus Regiaun, pelu menus iha  komprensaun komum nebee aseitavel husi parte hotu-hotu. Joseph Nye, haktuir regiaun katak pais balun nebe ligadu ba malu bazeia ba relasaun geografika no iha interdependensia ba balu, tan nee regiaonalismu signifika nudar formas grupu entre pais, bazeia ba regiaun. Cantori no Spiegel esplika regiauh nudar pais rua ou liu nebe halo interaksaun no iha relevansia geografiku, proximidade etniku, lian, kultura, sosial no istoria nomos sentidu identidade as tanba iha asaun husi pais nebee fora husi regiaun.
İha parte seluk Couloumbis no Wolfe fo kategorizasaun oin 4  uza hodi fo defini ou klasifikar regiaun ida:
1.Kriteria Geografiku: klasifikar paises bazean ba lokalizasaun kontinente, subkontinente, ilhas no ect. Exemplu regiaun Europeia, Regiaun Azia, etc.
2.Kriteria politiku ou militer: klasifikar paises liga ba involvementu pais ida nian ba aliansa ou bazea ba orentasaun ideologia no politika. Exemplu: Bloku kapitalista, bloku komunismu, NATO, Paktu Warsovia, etc.
3.Kriteria Ekonomia: klasifikar paises bazeia ba kriteria selesionadu iha dezenvolvimentu ekonomia. Exemplu, pais avansadu, pais dezenvolvidu no pais terseiru mundu.
4.Kriteria Transasksional: agrupumentu paises bazeia ba kuantidade frekuensia mobilidade populasaun, bens no servisu, hanesan imigrasaun, turista, komersiu. Exemplu ba kriteria nee ita bele hare EUA, Canada no merkadu uniku Europea.

Stephen C. Calleya (2000) haktuir iha Yanyan Moch. Yani no Anak Agung Banyu Perwita, Pengantar Ilmu Hubungan Internasional, mensiona katak iha teorizasaun seluk hodi klasifika regiaun ba karakteristiku oin 5:
1.Paises hamutuk ou pretesentes ba regiaun ida tanba iha proximidade geografiku. Exemplu ASEAN; UE; ALBA.
2.Pais sira nebe iha sosio-kultura nebee hanesan. Exemplu CPLP.
3.Iha atitude no asaun politika nebe reflete iha organizasaun internasional, ezemplu NATO.
4.Filiasaun hanesan iha organizasaun internasional.
5.Iha interdependensia ekonomia sukat husi negosiu externa nudar parte husi proporsaun reseita internasional.

PROSESU

Regionalismu nudar parte ida husi dinamika relasaun internasional. Padraun relasaun internasional nebe husi inisiu ho karater state centric no haluan sai non-state razaun tanba iha dezenvolvementu regionalismu. Rick Fawn hakerek, “Regions’ and Their Study: Where from, What For and Where to?” haktuir katak ema nebee studa regionalismu hateten regionalismu nudar forsa politiku nebee governa mundu liu fali poder globalizasaun. Bazeia ba rezistu istoria, sintoma dezenvolvimentu regionalismu hahu husi sekulu XIX. Mansfield no Miller  iha nia livru “The New Wave of Regionalism,” International Organization (1999). Fahe buat nebee nia temi “ondas” regionalismu sai ondas 4.
1. Odas regionalismu dahuluk, Mansfield no Miller, hahu segunda metada sekulu XIX, ondas dahuluk hahu husi regiaun europeu tanba nee hanaran fenomena europeu. Guilda (persekutuan) espesialmente ba akorsu komersiais bilateralmente nebe pasise europeus sira halao iha epoka neba. Estabelesementu regionalismu europeu tnaba reolusaun industria nomos progresu teknologia iha gegiaun refere.
2.Ondar regionalismu daruk, marka ho entrada funu mundia dahuluk. İha periodu neba konhesidu ho regionalismu intre-funu, nebee karakteriza liu husi blokus komersiu nebe diskriminativu no protektivu to iha indikasaun hamosu depresaun boot iha tinan 1930s. Konsentrasaun regionalismu intra-funu la akontese deit iha regiaun europeia mais hahu tama ba regiaun Amerika, ho EUA nudar inisiador hus regionalismu refere.
3.Ondas regionalismu datoluk hahu wainhira apos funu mundial daruk, entre dekadas 1950s-1970s. Fim husi funu mundial daruk, marka ho asensaun dekolonizasaun no asensaun funu malirin. Regionalismu mos dezenvolve iha teritoriu pais dezenvolvidu mais ho objetivu ba liu oinsa atu hamenus dependensia ba pais avansadu, regionalismu projetadu atu impede importasaun no estimulu kresimentu industria iha rai laran.
4.Ondaas regoinalismu dahaat hahu husi pos funu malirin. Iha peiodu nee, rgionalismu diferente ho periodu 1950s-1970s. Regionalismu ferere projetadu hodi estimulu eksportasaun ou orientadu ba eksportasaun no investimentu strageiru direita. Interdependensia ekonomia entre paises ou regiaun nebee as. Pais hanesan EUA mos insentiva paises seluk hodi partisipa iha akorku komersiais regional

Regionalismu iha varies fases nebe kada fase distiguidus ho nia forte to nivel interdependensia paises membru. Mais ou menus iha fase oin 5 iha regionalismu nia laran. Fases hirak nee mak hanesan tuir mai  nee:
1. Regionalizasaun (regionalization)
Regionalismu ba liu kresimentu integrasaun sosial iha regiaun nia laran no prosesus integrasaun ekonomia no sosial nebe dala ruma la intesional. Termus refere tau atesaun liu ba interdependensia ekonomiku entre regiaun ho fronteiras geografika espesifiku ho regiaun seluk.
İha buat rua nebe karakterizam fase regionalismu nee:
a.Dahuluk, regionalismu la formadu tuir politika pais ou pais balun nebe deliberada (la intensional), la implika impaktus balun husi relasaun entre paises iha regiaun refere.
b.Daruak, padroes regionalizasaun sempre adekuada ou  asosiadu ho frontreiras enter paises. Migrasaun, aktividade merkadoria, no rede sosiais nomos premite maior interaksaun no konexu entre paise no forma regiaun transfronteriza foun. No prosesu refere akontese naturalmente antes nain ulun sira agendadas.
2.Identidade no konsensia regional (Regional Awareness and Identity)
Nudar nasaun, entaun regionalismu bele konsidera nudar povu iha mapa metal nebe destaka aspeitu determindus no ignora sira seluk. Hanesan saida mak Benedict Anderson proporsional nudar Imagine Community,  iha regionalismu no iha termus Cognitive Region nebe Emmanuel Adler hateten. İha kazu nee konsensia regional dala barak definidu ho termus tradisaun, istoria nomos reliziaun hanesan. Mais bele definidu nudar hakarak husi paises atu unifika hodi hasoru buat nebee fora husi sira nebe konsidera nudar ameansa ba seguransa.
3. Kooperasaun intra-regional (Regional Interstate Cooperation)
Iha fase nee hahu ona forma koperasaun entre governus iha kada pais. Kopersaun refere forma bazea ba aktividade koperasaun regional nebe hatudu interdependensia inklui negosiasaus bilateral to forma rezime nebe dezenvolvidu atu mantein prosperidade, hasae valores komum, no rezolve problema konjuntu nebe kauzadas prinsipalmente mosu tanba nivel interdependensia regional.
4. Estadu Promove integrasaun regional (State Promoted Regional Integration)
İha faze nee inklui politiaks nebe governu foti atu hamenus ou halakon bareiras ba sirkulasaun sasan, servisu, kapital no umanu. Tuir Peter Smith, , intergrasaun ekonomia regional bele kompara ho variedader dimensaun, hanesan Scope (alkasaun quetos) Depth (graun harmonizasaun politika), no Centralization (graun efektidade autoridade central).
5. Kohesaun Regional (Regional Cohesion)

Apontadas ba posibilidade kombinasaun husi prosesu 4 refere nebe kondus ba formasaun unidade regiaonal koeza no konsolida. Bele hare nudar modelu inklui estabelesimentu gradual organizasaun supra-nasional iha kontekstu kresimentu integrasaun ekonomia ou liu husi intensidade koperasaun no forma rezimes, ou kombinasaun kompleksu entre intergovermentalismu tradisional ho supra-nasional.

BIBLIGRAFIA


Referencias:

Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar


Referencias Complementares:

Cantory, Louis J. No Spiegel, Sreven L. 1970. The International polictics of region: A Comparative Approach. New Jersey: Prentice Hall, Inc., Englewood Cliff.


Fawcett, Louise no Hurrel, Andrew. 1995. Regionalism in World Politics. United States: Oxford University Press.


Perwita, Anak Agung Banyu no Yani Yayan mochammad. 2005. Pengantar Ilmu Hubungan Internasional. Bandung: PT. Remaja Rosdakarya.

Theodore A. Coulumbis no James H. Wolfe. 1986, Introduction to International relation, Power and Justice, Thrid Edition, Longman, Inc.











  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

0 komentar:

Posting Komentar