Kultura Politika
Kultura politika katak atitude individu
no nian orientasaun iha vida governasaun, implementasaun administrasaun estadu,
politika governasaun, leis, cultura, no normas atitudes hotu nebe’e membro
sociedade banati tuir loron-loron (kantaprawira, 2006:25). kultura politika
significa mos nudar sistema valores comum sociedade nebe’e iha konsensia hodi
partisipa iha foti desizaun koletivu no deside politika publiku ba sociedade
Tomak.
Tuir Almod no Verba (1990:178) haktuir
cultura politika significa nudar atitude orientasaun uniku sidadaun ba sistema
politiku no varies parte no atitude ba papel sidadaun iha sistema refere.
Signifikasaun cultura pilitiku refere hatudu komprensaun konseitu nebe’e
elabora nível orientasaun politiku rua, mak orientasaun sistema no orientasaun
individu. Almon no Verba mos hakait cultura politika ho orientasan no atitude
politiku ema nian ba sistema politiku ho partes seluk nomos atitude papel ita
nian iha sistema politiku.
Kultura politku nudar aspeito politiku
iha sistema valores nebe’e dezenvolve iha sociedade nian laran i influsiadu
husi ambiente momento neba no nível edukasaun husi sociedade rasik. Significa
cultura politka nebe’e dezenvolve iha estadu ida baze aba situasaun, kondisaun,
no edukasaun husi sociedade propriu, liu-liu autor politiku nebe’e iha poder
hodi foti desizaun, nune kultura politiku nebe’e dezenvolve iha sociedade estadu ida sei mosu
mudança husi tempu ba tempu, teoritikamente, cultura politka mos significa
aspeito husi valores nebe’e hola parte husi konhesimentu, cultura, no
mitologia. Sira ne’e hotu konhesidu no rekunhese husi ema lubun ida iha
sociedade hodi fo rasionalizasaun hodi kontra ou simu valores no normas seluk.
Kultura ou sivilizasaun nebe’e nia
ambiente boot inklui pensamentu, atitude, hahalok, no tools. Politika relasiona ho desizaun no governasaun. Tanba ne’e,
ita komprende cultura politika nudar maneira pensamentu, atitude, hahalok no tools nebe’e relasiona ho desizoens no
governasaun. Kultura politku mos nudar totalidade husi pensamentos politiku,
hanesan normas, orientasaun ba politika no pensamentu moris (way of life) geralmente. Kultura
politiku tau atensaun ba dimensaun psikologi husi sistema politiku, hanean
atitudes, sistem fiar, simbolus nebe’e individus iha no operacionaliza iha
sociedade, nomos sira nian esperança. Ezemplu aktividade politku laos bazeadu
husi objetivus ita hakarak maibe mos ho esperanças politiku nebe’e sira iha no
pensamentu kona ba situasaun politiku.
Formas Kultura Politika
1.
Bazea
ba Atitude nebe’e Hatudu
Bazea ba
atitude nebe’e ema hatudu, cultura politika fahe ba tipus rua, mak;
a.
Kultura
Politika Militansia
Cultura
politika ne’e diferensia laos hare nudar esforsu hodi buka alternativu diak,
mais hare nudar esforsu a’at no kontradiksaun. Sekarik akontese krize, mak foin
buka se mak sai nudar sala, laos tanba regras nebe’e salah, no problema privadu
sai sesnsitivu no sunu emosaun.
b.
Kultura
Politika Toleransia
Cultura
politika nebe’e pensamentu sentralizadu iha problema ou ideia i tenke fo valor,
tenta buka konsensu diak no loke odamatan hodi servisu hamutuk. Harutdu
neutralidade ou kritiku ba ideia ema nian, mais laos desconfia ema.
2.
Bazeia
ba orientasaun Politika
Tuir
Kantaprawira (2006: 32-35) orientasaun cultura politika hafahe ba tipus ha’at,
mak;
a.
Kultura
Politika Kaula
Kultura politika kaula, mak membru
sociedade iha intensaun, atensaun no konsensia ba sistema nudar totalidade,
liu-liu ba aspeitu output. Atensaun nebe’e nia frekuensia kiik ba aspeito input
no konsensia nudar autor politku, ita bele dehan zero. Sira nia orientasun ba
objetu politiku sei bele hare husi sira nia stetmentu, tantu nudar orguluzu,
asaun suporta ou asaun kontra ba sistema, liu-liu aspeito input.
b.
Kultura
Politika Parokia
Kultura parokia significa limitadu ba
teritoriu kiik ou laluan exemplu ho karater provinsial. Iha sosiedade tradisional
no simples, nebe’e spesializasaun kiik, hodi autor politiku kompak halao nia
papel iha seitor ekonomia, religiaun, no etc.
c.
Kultura
Politika Primordial
Kultura
primordial hatudu husi realsaun interesse racionalidade individu ou grupu iha
interesse comum nia leten. Husi situasaun refere bele hamosu grupos minoria ou habelun
nebe’ relativu boot ou asosiasaun nebe’e tauses interesse comum.
d.
Kultura
Politika Partisipasaun
Kultura politika partisipasaun hatu liu
husi atitude ema nebe’e sente nia-an ou ema seluk nudar membro ativu iha vida
politiku, ema otomatikamente konsiente katak direitu no responsabilidade
(dever) no belemos realizasaun no uza direitu i nia dever.
Orientasaun Kultura Politika
Iha abordazem atitude politiku ba
interaksaun ente ema ho ema seluk sei relasiona ho konhesimentu, asaun, no
valores ema nian nebe’e hamosu oreintasaun nune cultura politiku mosu. Depois
orientasun politku refere hamosu formas tatanan interaksoens nebe’e influensia
cultura politiku ema nian. Orientasaun politiku refere bele influensia individu
hodi hare objetus politku. Almond no verba (1990:16) fahe klasifikasaun
tipolosia orientasaun politiku ba oin tolu, mak hanesan tuir mai ne’e;
1.
Orientasaun
Kognitivu, katak kapasidade relasiona ho nível konhesimentu no kompriesaun no
fiar individu ba lalaok sistema politiku no nia atributu, hanesan líder
governu, honestidade nebe’e foti, ou relasiona ho simbolus nebe’e sistema
politiku nian, hanesan kapil estadu, lema estadu, ulun estadu, limitasoes
estadu, moeda nebe’e uza no hino nacional estadu ida nian.
2.
Orientasaun
Afektivu
Mak, relasiona ho sentimentu sidadaun ba
sistema politiku no nia papel nebe’e halo no simu ou lasimu sistema politiku.
3.
Orientasaun
Evaluativu
Relasiona ho desizaun no espektasaun kona
ba objetus politku tipikalmnte inklui kombinasaun standarte valores no kriteria
ho informasaun no sentimentu.
Referensia
Almond, Gabriel A. no Sidney Verba.
1990. Budaya Pollitik, tingkah laku politik dan demokrasi di lima Negara.
Jakarta: Bumi Aksara.
Kantaprawira, Rusadi. 2006. Sistem Politik Indonesia (Suatu Model Pengantar).
Bandung: Sinar Baru Algensindo.
0 komentar:
Posting Komentar