Introdusaun
Regionalismu mosu fila-fali iha dekada 1990s. Reaparese husi
regionalismu iha konstelasaun politika mundial hamosu reaksaun oin rua:
- Reaksaun optimista : hare regionalismu
nudar buat pozitivu nebe nudar karakteristiku husi ordem internasional pos
funu malirin. Papel regionalismu sai nudar balasador (balancer) ba
interaksaun autores hodi atende nesesidade kada individu ou estadu.
- Reaksau Pesimista : sira nebe hare regionalismu nudar tendensia temporaria tanba nia ezistensia bazea ba interese durasaun badak.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdgFw9n8USITBsKz5F8OyTotM5xze7bELatWLLZ7AKx3cDFFzOmM3lENiQzYC7h967CtFQgJEZPTZV4xiF3Q9R2DUC42vFgyKAtqw_rNZvn99cSI0KMIJNZEv3HzN0JIEsZQvCaqbBFog/s200/imagem_mocha.jpg)
Regionalismu klasiku
Tuir Fawcett, iha tempu funu mundial daruak (1930-1940s) regionalismu
sedauk mosu. Razaun refere relasiona ho faktores rua :
- Dahuluk, funu mundial rezultam destruisaun
masal nebe akontese kuaze ba pais hotu-hotu iha mundu tomak laos deit iha
kontinente europeia.
- Daruak, mosu transformasaun (deformas) ordem publiku internasional.
Antes 1960s, koperasaun mais universal no internasional, exemplu nudar
membru husi UN (United Nations) no UN komesa kria no sai sumbrinha ba
asosiasoens fungsionais. Henesan GPU (General Postal Union) nebe regula
dezempenhu koreius postal entre pais, ou kruz vermelha internasional. Ordem
publika internasional antes funu mundial (FM II) ho karateristiku “Eurosentris”
: Europa nudar sentru ba buat hotu. Europa domina paises seluk liu husi pratika
imperialismu no kolonialismu.
Pos FM II, Europa experimenta destruisaun grave. Iha parte seluk, paises
kolonia hahu espresa ezizensia ba direitu auto determinasaun.Poskolonialismu
halo ordem internasional nebe uluk Eurocentriku muda neneik no depois era funu
malirin “teritoria” sai aspeitu importante. Ida nee ita bele hahe husi
rivalidade super poderes (EUA & USSR) nebe mutualmente hadau teritoriu hodi
kari no haluan sira nia influensia ba kada paises. Ho argumetu hirak nee Fawcett
identifika katak dekada funu malirin nudar inisiu husi regionalismu, maske ho
forma klasiku.
Regionalismu klasiku katak regionalismu nebe hahu mosu iha dekada 1960s.
Hahu husi kooperasaun entre organizasoens regional. Kooperasaun ho
karakteristiku High Politics (aspeitu politika mak domina iha dezempenhu
organizasoens hirak iha momentu neba). Regionalismu klasiku kentara liu ho
dimensaun seguransa nudar tentativa hamenus konflitu atu konflitu la hadaet no
lori paises hotu iha regiaun ida nia laran partisipa funu : meius atu
hase’es-an husi funu. Tuir Fawcett, regionalismu klasiku relasiona ho
kestaun rua :
a.
Dahuluk,
regionalismu mosu iha vesrsaun perparasaun ba karta ONU nebe halo iha Dumbarton
Oaks 1944, deklara katak existensia husi
agensia regional relasiona ho problema paz no seguransa la devia hetan
impedementu. Iha karta refere tau atensaun kona ba papel agensia regional nudar
agentes dahuluk nebe hakotu disputa entre membru, hanesan akontese iha ordem
sistema OEA (Organização dos Estados Americanos) no Liga Arabe.
b.
Daruak,
ezistensia agentes regional nudar subordinadu hus poderes no influensia husi super poderes (EUA & USSR). Kestaun
nee ita bele hare husi ornazizasaun hanesan
OTAN, o Pacto de Varsóvia, SEATO, ANZUS mosu.
OEA (Organização dos Estados Americanos) mos parese sai nudar
veikulu politiku nebe suporta interese EUA durante funu malirin. Organizasoens
seluk hanesan Liga Arabe no OAU (organization of Afrika Union) nebe
forma iha tinan 1963 mos, la oha kapasidade hodi fornese fundametus hodi
akumula interese husi membrus sira nian. Regionalismu kalsiku posteriomente
hetan reves seriu. Ate tuir Fawcett, iha dekada 1960s (ho durasaun tinan 10
deit hahu husi nia moris), regionalsimu klasiku dezafiadu husi Ismu no
dezempenhu servisu. Ita bele hare husi :
Dahuluk,
regionalismu Eurosentrika, la refleta dezenvolvimentu regionalismu propriu
Europa. Regionalismu la dezenvolve altu politikamente (high politics) ho
estadu nudar autor prinsipal hodi aselera, mais individual sira (emprezariu)
mak sai autor no forma kooperasoens oin-oin.
Daruak,
iha dekada 1970s, fora husi Europa, mosu reaksaun husi paises terseiru mundu
nebe hakarak hases-an husi influensia rivalidade EUA & USSR. Sira formas
movimentu Non-Block nebe maioria nia membru husi Azia no Afrika. Sira
aproveita regionalismu no organizasaun internasional ou regional nudar esforsu
hodi hapara eksploitasaun ba paise terseiru mundu.
Datolu,
iha dekade 1980s, varies kooperasaun nebe paises sira halo la ba oin.
Organizasaun internasiona no regional, experimenta problema grave seriu iha
internal organizasaun no konsege doko kohesaun entre sira. Maske OAU (Organization of African Union)
tenke taka no depois mosu AU (Africa
Unity) nudar organizasaun regiona Afrika.
Fim husi funu malirin kooperasaun ho karateristika High Politics nebe
hare liu ba seguransa no trankilidade, la serve ona. Paises sira hakarak
kondisaun moris nebe iha paz no prosperidade. Entau paises sira mos hahu halao
kooperasaun nebe halai liu ba faktores ekonomiku (low politics). Husi
nee hamosu embriu regionalismu nebee diferente ho reginalismu klasiku, ambisiozu
no promesora. Konhesidu ho naran regionalsmu foun.
Regionalisme Foun
Regionalismu foun katak regionalismu nebe dezenvolve iha dekada 1990s,
pos funu malirin. Ho karateristiku Low Politics, signifika
katak aspeitus dominante mak Ekonomia, kultura, sosial nebe domina liu
kooperasaun entre paises iha regiaun ida nia laran. Geralmente tuir Fawcett nia hanoin
iha fatores oin-oin nebe haburas regionalismu Foun, mak hanesan:
a)
Fim
husi Funu Malirin
b)
Varius
aspeitus mudansa nebe akontese iha
ekonomia mundial.
c)
Fim
husi idiologia ou ismu pais terseiru mundu.
d)
Demokrasia
Fim husi
Funu Malirin
Fim husi funu malirin altera/muda ordem internasional (international
order). Kondisaun nebee paises sira la iha interese ona ba funu, no epiritu
Non-Influence nudar karateristiku mundu pos funu malirin. Karateristiku
Non-Influence hamosu ou rejulta: Mudansa atitude autores
internasional kona ba kooperasaun: autores sira nee hahu senti importansia husi
kooperasaun iha varius aspeitu multinivel. Desentralizasaun sistema
internasional : sistema internasional pasa ba transformasaun husi Bipolaridade
( EUA & USSR ) sai multipolaridade (egualidade husi poder nebe pais sira
iha ho ONU nudar sumbrinha universal). Desentralizasaun sistema internasional
marka ho konsensia husi super poderes hodi dezenvolve kooperasaun ho
akompanhasaun husi elit lokal sira hodi jere problema mesak liu husi hili
aliansas lokal nebee sira hakarak.
Mudansa
Ekonomia
Konsensia husi importansia aspeitu ekonomia nudar karateristika husi
regionalismu foun halo paises barak mak konsidera katak magjinalizasaun
ekonomiku mais ameansadu kompara ho marginalizasaun seguransa nebee akontese
iha sistema bipolaridade. Metamorfosa aliansa husi aspeitu seguransa ba
aspeitu ekonomiku refere hamosu blokus komersiu foun no varies interese kona ba
regionalismu geralmente.
Aspeitu
ekonomiku sai importante tanba relasiona ho problemas nesesidade humanas, hodi
nee aspeitu ekonomiku nafatin nudar prioridade maske akontese tensoens politik
ou seguransa. Tanba importansia husi ekonomia aumenta hodi kria kooperasaun ekonomia
regional nebe halai liu ba kria merkadu komum ou free trade. Exemplu,
APEC, NAFTA, MERCOSUR.
Fim husi Third
Worldism
Agupamentu mundu ba premeiru mundu, segundu mundu no terseiru mundu
durante funu malirin. Premeiru mundu refere ba EUA no nia aliadus.
Nia karakteristika implementa sistema demokratiku no sistema ekonomia
kapitalismu. Segundu mundu refere ba Uniaun Sovietika ho nia aliadu, implementa
sistema komunismu-sosialismu. Terseiru mundu, refere ba paises nebee hetan
influensia husi sistema nebe super poderes (EUA & USSR) implementa.
Fahe mundu tuir sistema ekonomia, dala barak klasifika paises iha
premeiru mundu no segundu mundu ho termus “norte” pretense ba pais
industrializadus avansadus. No “sul” ba paises terseiru mundu. Termus
“segundu mundu” desaparaseu iha deskursu wainhira USSR kolapsu, idiologia
komunismu mos hahu mihis no fim husi funu malirin. Ba konseitu “pais terseiru mundu”
konsidera remata tanba fim husi “solidaridade kolektivu” Robert Gilpin haktuir
katak pais terseiru mundu sei la existe nudar entidade nebe signifikativa tanba
faktores:
Dahuluk,
Prestise. Sekarik identiku ho pais kiak, entaun pais nebee mak hakarak ema bolu
nudar pais kiak?
Daruak,
konseitu pais terseiru mundu hahu husi terotoriu geografika nebe luan ho
diversidade rasa no pensamentu interese. Kohesaun saida mak hakesi paise sira
nee? Sekarik iha hanesan espiritu anti kolonialismu, espiritu hanesa nee mosu
no sei mout. Mosu wainhira iha kauza sensitivu.
Demokratizasaun
Regionalismu insentiva husi hakarak nebe nakloke. Tanba ho hanoin
nakloke kooperasaun sei mantein ho durasaun naruk. Liberalismu politiku ou
“demokratizasaun” atingiu varius paises no produziu ambiente nebe suporta interdependensia
ba nivel regional no global.
Bibliografia
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no
Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional.
Yogyakarta: Pustaka Pelajar.
Referencias Complementares:
Baylis, John. 2008. The Globalizatin of
World Politics. United States: Oxford University Press.
Fawcett, Louise no Hurrel, Andrew. 1995.
Regionalism in World Politics. United States: Oxford University Press.
Perwita, Anak Agung Banyu no Yani, yayan
Mochammad. 2005. Pengantar Ilmu Hubungan Internasional. Bandung: PT. Remaja
Rosda Karya.
0 komentar:
Posting Komentar