Diberdayakan oleh Blogger.

Text Widget

Follow us on facebook

Sample Text

"ESTUDA APRESIA PROSESU HODI HALO MUDANSA"

BIOGRAFIA SAUDOSO GIL FERNANDES / HEISO

Se Mak GIL FERNANDES Saudoso Gil Fernandes, moris iha Chauluturo iha loron 27 fulan Abril tinan 1952, oan hussi aman Saudoso Fernando S...

Formulir Kontak

Nama

Email *

Pesan *

Contact Us

Popular Posts

Pages

Download

Blogroll

Unordered List

Wavy Tail

Weekly most viewed

Author
RSS
You can replace this text by going to "Layout" and then "Page Elements" section. Edit " About "

Istoria Regionalismu: Klasiku no Foun

 Introdusaun
Regionalismu mosu fila-fali iha dekada 1990s. Reaparese husi regionalismu iha konstelasaun politika mundial hamosu reaksaun oin rua:
  1. Reaksaun optimista : hare regionalismu nudar buat pozitivu nebe nudar karakteristiku husi ordem internasional pos funu malirin. Papel regionalismu sai nudar balasador (balancer) ba interaksaun autores hodi atende nesesidade kada individu ou estadu.
  2. Reaksau Pesimista : sira nebe hare regionalismu nudar tendensia temporaria tanba nia ezistensia bazea ba interese durasaun badak.
Iha seksaun nee sei aprezenta revizaun istorika husi regionalismu nebe hahu mosu iha dekada 1960s, oinsa nia moris, dezenvolve-an no dezapareser hamutuk dezafius no obstaklu nebe lao hamutuk ho nia dezenvolvimentu. Regionalismu refere hanaran regionalismu klasiku (Old Regionalism). Hotu tiha, ita sei analiza regionalismu Foun (New Regionalism), faktores saida deit insentiva regionalismu mosu fila fali ho nia dezenvolvimentu.

Regionalismu klasiku
Tuir Fawcett, iha tempu funu mundial daruak (1930-1940s) regionalismu sedauk mosu. Razaun refere relasiona ho faktores rua :
  1. Dahuluk, funu mundial rezultam destruisaun masal nebe akontese kuaze ba pais hotu-hotu iha mundu tomak laos deit iha kontinente europeia.
  2. Daruak, mosu transformasaun (deformas) ordem publiku internasional. 
Antes 1960s, koperasaun mais universal no internasional, exemplu nudar membru husi UN (United Nations) no UN komesa kria no sai sumbrinha ba asosiasoens fungsionais. Henesan GPU (General Postal Union) nebe regula dezempenhu koreius postal entre pais, ou kruz vermelha internasional. Ordem publika internasional antes funu mundial (FM II) ho karateristiku “Eurosentris” : Europa nudar sentru ba buat hotu. Europa domina paises seluk liu husi pratika imperialismu no kolonialismu.

Pos FM II, Europa experimenta destruisaun grave. Iha parte seluk, paises kolonia hahu espresa ezizensia ba direitu auto determinasaun.Poskolonialismu halo ordem internasional nebe uluk Eurocentriku muda neneik no depois era funu malirin “teritoria” sai aspeitu importante. Ida nee ita bele hahe husi rivalidade super poderes (EUA & USSR) nebe mutualmente hadau teritoriu hodi kari no haluan sira nia influensia ba kada paises. Ho argumetu hirak nee Fawcett identifika katak dekada funu malirin nudar inisiu husi regionalismu, maske ho forma klasiku.

Regionalismu klasiku katak regionalismu nebe hahu mosu iha dekada 1960s. Hahu husi kooperasaun entre organizasoens regional. Kooperasaun ho karakteristiku High Politics (aspeitu politika mak domina iha dezempenhu organizasoens hirak iha momentu neba). Regionalismu klasiku kentara liu ho dimensaun seguransa nudar tentativa hamenus konflitu atu konflitu la hadaet no lori paises hotu iha regiaun ida nia laran partisipa funu : meius atu hase’es-an husi funu. Tuir Fawcett, regionalismu klasiku relasiona ho kestaun rua :
a.     Dahuluk, regionalismu mosu iha vesrsaun perparasaun ba karta ONU nebe halo iha Dumbarton Oaks 1944, deklara  katak existensia husi agensia regional relasiona ho problema paz no seguransa la devia hetan impedementu. Iha karta refere tau atensaun kona ba papel agensia regional nudar agentes dahuluk nebe hakotu disputa entre membru, hanesan akontese iha ordem sistema OEA (Organização dos Estados Americanos) no Liga Arabe.
b.     Daruak, ezistensia agentes regional nudar subordinadu hus poderes no influensia  husi super poderes (EUA & USSR). Kestaun nee ita bele hare husi ornazizasaun hanesan  OTAN, o Pacto de Varsóvia, SEATO, ANZUS mosu.

OEA (Organização dos Estados Americanos) mos parese sai nudar veikulu politiku nebe suporta interese EUA durante funu malirin. Organizasoens seluk hanesan Liga Arabe no OAU (organization of Afrika Union) nebe forma iha tinan 1963 mos, la oha kapasidade hodi fornese fundametus hodi akumula interese husi membrus sira nian. Regionalismu kalsiku posteriomente hetan reves seriu. Ate tuir Fawcett, iha dekada 1960s (ho durasaun tinan 10 deit hahu husi nia moris), regionalsimu klasiku dezafiadu husi Ismu no dezempenhu servisu. Ita bele hare husi :

 Dahuluk, regionalismu Eurosentrika, la refleta dezenvolvimentu regionalismu propriu Europa. Regionalismu la dezenvolve altu politikamente (high politics) ho estadu nudar autor prinsipal hodi aselera, mais individual sira (emprezariu) mak sai autor no forma kooperasoens oin-oin.

Daruak, iha dekada 1970s, fora husi Europa, mosu reaksaun husi paises terseiru mundu nebe hakarak hases-an husi influensia rivalidade EUA & USSR. Sira formas movimentu Non-Block nebe maioria nia membru husi Azia no Afrika. Sira aproveita regionalismu no organizasaun internasional ou regional nudar esforsu hodi hapara eksploitasaun ba paise terseiru mundu.

Datolu, iha dekade 1980s, varies kooperasaun nebe paises sira halo la ba oin. Organizasaun internasiona no regional, experimenta problema grave seriu iha internal organizasaun no konsege doko kohesaun entre sira.  Maske OAU (Organization of African Union) tenke taka no depois mosu  AU (Africa Unity) nudar organizasaun regiona Afrika.

Fim husi funu malirin kooperasaun ho karateristika High Politics nebe hare liu ba seguransa no trankilidade, la serve ona. Paises sira hakarak kondisaun moris nebe iha paz no prosperidade. Entau paises sira mos hahu halao kooperasaun nebe halai liu ba faktores ekonomiku (low politics). Husi nee hamosu embriu regionalismu nebee diferente ho reginalismu klasiku, ambisiozu no promesora. Konhesidu ho naran regionalsmu foun.

Regionalisme Foun

Regionalismu foun katak regionalismu nebe dezenvolve iha dekada 1990s, pos funu malirin. Ho karateristiku Low Politics, signifika katak aspeitus dominante mak Ekonomia, kultura, sosial nebe domina liu kooperasaun entre paises iha regiaun ida nia laran. Geralmente tuir Fawcett nia hanoin iha fatores oin-oin nebe haburas regionalismu Foun, mak hanesan:
a)    Fim husi Funu Malirin
b)   Varius aspeitus mudansa nebe akontese iha  ekonomia mundial.
c)    Fim husi idiologia ou ismu pais terseiru mundu.
d)   Demokrasia

Fim husi Funu Malirin
Fim husi funu malirin altera/muda ordem internasional (international order). Kondisaun nebee paises sira la iha interese ona ba funu, no epiritu Non-Influence nudar karateristiku mundu pos funu malirin. Karateristiku Non-Influence hamosu ou rejulta: Mudansa atitude autores internasional kona ba kooperasaun: autores sira nee hahu senti importansia husi kooperasaun iha varius aspeitu multinivel. Desentralizasaun sistema internasional : sistema internasional pasa ba transformasaun husi Bipolaridade ( EUA & USSR ) sai multipolaridade (egualidade husi poder nebe pais sira iha ho ONU nudar sumbrinha universal). Desentralizasaun sistema internasional marka ho konsensia husi super poderes hodi dezenvolve kooperasaun ho akompanhasaun husi elit lokal sira hodi jere problema mesak liu husi hili aliansas lokal nebee sira hakarak.

Mudansa Ekonomia
Konsensia husi importansia aspeitu ekonomia nudar karateristika husi regionalismu foun halo paises barak mak konsidera katak magjinalizasaun ekonomiku mais ameansadu kompara ho marginalizasaun seguransa nebee akontese iha sistema bipolaridade. Metamorfosa aliansa husi aspeitu seguransa ba aspeitu ekonomiku refere hamosu blokus komersiu foun no varies interese kona ba regionalismu geralmente.


Aspeitu ekonomiku sai importante tanba relasiona ho problemas nesesidade humanas, hodi nee aspeitu ekonomiku nafatin nudar prioridade maske akontese tensoens politik ou seguransa. Tanba importansia husi ekonomia aumenta hodi kria kooperasaun ekonomia regional nebe halai liu ba kria merkadu komum ou free trade. Exemplu, APEC, NAFTA, MERCOSUR.

Fim husi Third Worldism
Agupamentu mundu ba premeiru mundu, segundu mundu no terseiru mundu durante funu malirin. Premeiru mundu refere ba EUA no nia aliadus. Nia karakteristika implementa sistema demokratiku no sistema ekonomia kapitalismu. Segundu mundu refere ba Uniaun Sovietika ho nia aliadu, implementa sistema komunismu-sosialismu. Terseiru mundu, refere ba paises nebee hetan influensia husi sistema nebe super poderes (EUA & USSR) implementa.

Fahe mundu tuir sistema ekonomia, dala barak klasifika paises iha premeiru mundu no segundu mundu ho termus “norte” pretense ba pais industrializadus avansadus. No “sul” ba paises terseiru mundu. Termus “segundu mundu” desaparaseu iha deskursu wainhira USSR kolapsu, idiologia komunismu mos hahu mihis no fim husi funu malirin. Ba konseitu “pais terseiru mundu” konsidera remata tanba fim husi “solidaridade kolektivu” Robert Gilpin haktuir katak pais terseiru mundu sei la existe nudar entidade nebe signifikativa tanba faktores:

Dahuluk, Prestise. Sekarik identiku ho pais kiak, entaun pais nebee mak hakarak ema bolu nudar pais kiak?

 Daruak, konseitu pais terseiru mundu hahu husi terotoriu geografika nebe luan ho diversidade rasa no pensamentu interese. Kohesaun saida mak hakesi paise sira nee? Sekarik iha hanesan espiritu anti kolonialismu, espiritu hanesa nee mosu no sei mout. Mosu wainhira iha kauza sensitivu.

Demokratizasaun

Regionalismu insentiva husi hakarak nebe nakloke. Tanba ho hanoin nakloke kooperasaun sei mantein ho durasaun naruk. Liberalismu politiku ou “demokratizasaun” atingiu varius paises no produziu ambiente nebe suporta interdependensia ba nivel regional no global.

Bibliografia
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar.

Referencias Complementares:
Baylis, John. 2008. The Globalizatin of World Politics. United States: Oxford University Press.

Fawcett, Louise no Hurrel, Andrew. 1995. Regionalism in World Politics. United States: Oxford University Press.

Perwita, Anak Agung Banyu no Yani, yayan Mochammad. 2005. Pengantar Ilmu Hubungan Internasional. Bandung: PT. Remaja Rosda Karya.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

0 komentar:

Posting Komentar