· Teoria Sistemiku
Teorias sistemiku hare liu papel strutura
politiku no ekonomia nebe luan ba regiaun ida no influensia husi presaun liur
ba regiaun (outside-in). Iha teoria rua mak sei esplika parte nee;
o Teoria husi neo-realista nebe tau
importansia ba sistema internasional anarkismu no importansia husi kompetisaun
poder politikamente no ekonomikamente.
o Teoria interdependensia no
globalizasaun nebe tau importansia ba mudansa iha sistema internasional no nia
influensia ba mudansa ekonomikamente no teknologia.
· Neo-Realismu
Iha partes balun, regionalismu dalabarak nudar
kestaun nebe kontrariu ho prinsipiu realismu. Rajaun tanba Realismu konsidera
deit nasaun-estadu (Nation-State)
nudar autor uniku iha Relasaun Internasional (RI). Autores non-state, hanesan NGOs, OI, OR ou individu, sira nia existensia
iha mais, existensia refere influsiadu husi poder no estadu nia desizaun.
Sekarik ita halo analogia, regiaun nudar ilha
ida nebe paz no nakonu ho kooperasaun (Hurrel, 1995: 46), kondisaun nee
kontrariu ho prinsipiu realismu. Realismu hare pais prinsipalmente tenke bele Servive
(defende-an) iha kondisaun sistema internasional nebe anarkismu portantu
tenke “Struggle for Power”, luta atu hetan poder maximu.
kondisaun nee halo regionalismu sei labele lao
iha kondisaun nebe realismu interpreta. Maibe iha realidade, paises nebe
geografikamente besik malu halao kooperasaun hodi bele sai “good neighbour” vizinhu nebe diak. Kondisaun refere hamosu
Neo-realismu atu esplika anomali (Hurrel, 1995:47) refere.
Iha pontus importante rua, tuir neo realismu,
nebe fo kontribuisaun importante hodi haburas regionalismu iha regiaun ida. (a)
Presoens husi sistema internasional politikamente no ekonomikamente. (b) Papel
no fungsaun hegemoniu.
o Presoens Politika (Power) no
Ekonomia
Nudar fator dahuluk nebe neo-realista sira
kontribui hodi haburas regionalismu. Realismu ho nia variedade hanesan
neo-realismu, tau importansia ba konfigurasaun poder externa, dinamika
kompetisaun poder politiku no papel sistema internasional.
Ba neo-realista, regionalismu nudar aliansa.
Aliansa nudar forma husi kooperasaun iha RI. Ba autores hodi halo bargaining
entre sira, halo koordinasaun strategias, no esforsu hodi buka konkordansia
kona ba objetu komum. Paises halo konkordansia bazeia ba objetivu, maske ho
nivel interese nasional nebe diferentes.
Regioanalismu hanesan aliansa nebe hamosu
“bloku” foun iha mapa mundial.
Se regionalismu hanesan ho aliansa, signifika
ita tau importansia ba aspeitu geopolitka iha politka mundial. Regionalismu
entendidu ho meneira hare regiaun husi area liur no halo analizasaun pozisaun
regiaun iha sistema internasional nebe luan liu.
Grupus regionais forma nudar responde ba varius
dezafius externa no laiha diferensia esensial entre regionalismu ekonomia ho
regionalismu politiku. Regionalismu nudar responde paises kiik (fraku) iha
mundu nebe anarkismu. Regionalismu nudar tentativa hodi mobiliza no uniforma
forsa atu hasosru kualker “supreza” ou dezafius iha mundu nebe nakonu ho
anarkismu.
o Hegemonia
Termus hegemonia refere ba paises super poderes
nebe iha kapabilidade liu atu ukun no domina paises seluk. Iha studu kona ba
regionalismu, Andre Hurrel (1995) haktuir mais ou menus iha pontus haat kona ba
meius oinsa pais hegemoniu suporta regonalismu no kria instituioens regionais:
1. Grupus subregionais dalabarak
dezenvolve nudar responden ba poder hegemoniu ou iha potensia sai hegemoniu.
Iha tendensia formas grupus subregional nudar esforsu atu dezenvolve balance
of power kontra estadu ou pais dominante ou lokalmente premite estadu ida
halo hegemonia ba estadu seluk.
2. Regionalismu mosu nudar tentativa
atu restinzir free exercise (teste ba poder) husi forsa hegemonia liu
husi forma isntituisoens regionais. Exemplu, influensia hegemonia EUA iha
Latinu Amerika nebe detida ou restinzida ho prezensa MERCOSUR.
3. Bandwagoning (politikamente signifika lao tuir
deit) paises fraku sira ba hegemonia regional. Iha kauza nee pais fraku halo
aliansa ho paise nebe forsa hodi forma regiaun partikular. Duke kontra pais
hegemoniu diak liu halo aliansa hodi bele hetan seguransa husi pais hegemoniu.
Exemplu Relasaun Japaun-EUA iha area defeza.
4. Dala barak pais hegemoniu mak halo
esforsu hodi inklinha-an ba iha forma instituisoens regional.
· Interdependensia Struktural no Globalizasaun
Iha konseiptu rua nebe esplika ordem sistema
internasional pos funu malirin:
a)
Complex interdependence (relasiona ho interdependensia struktural)
b)
Globalizasaun nudar sistema
internasional.
§ Complex interdependence hatoo husi Robert O. Keohane no Joseph S. Nye, sira nain rua konsederadu
nudar autor Interdependence
Liberalism nebe fo kritika ba realista no neo-realista sira kona ba ordem
internasional nebe anarkismu.
Iha karakteristiku prinsipais rua husi Complex
interdependence (Keohane dan Nye, 2000:78-81) mak, multiple channels,
multiple issues, no minor role of military force.
Multiple Channels koneta
sosiedade ida ho sosiedade seluk ho relasaun nebe nia karakteristiku interstate
(realasaun entre paises nudar unitary actor ), transgovermental (relasun
governu ida ho governu seluk ou governu ho individuais ou grupus sosiedade
seluk nebe hakat liu fronteira paises). Autores hotu iha RI halo interaksaun
liu husi kanal refere no iha interdependensia ba malu tanba nee forma struturas
iha ordem internasional ba kestaun nebe multiple.
Multiple Issues, signifika la iha hirarkia klaru ou konsistensia
hirarkiamente kona ba kestaun nebe sai ba autores iha RI. Falta hirarkia iha
kestau signifika katak seguransa laos sai kestaun nebe dominante. Kualker
kestaun importante hodi tetu iha politika estadu tantu domestiku ou
internasionais.
Tanba nee, forsa no presaun militar (militer
force) laos nudar kesstaun ou maneira no targetu nebe diak mais irelevante
ona hodi hakotu kontradisoens entre autores.
Interdependensia struktural nebe konsubstansiado iha Complex Interdependence apoia
kooperasaun, tantu kooperasaun iha nivel universal ou regional, hodi hakompletu
nesesidade nasional ou hodi rejolve probelam komum.
§ Alem Complex interdependensi, “Globalizasaun”
sai tema
importante iha diskusaun pos funu malirin relasiona ho natureza ordem
internasional (Hurrel, 1995:54). Globalizasaun nudar prosesu hasae
interkoneksaun (interconnectedness) entre varies sosiedades hodi eventu
nebe akontese iha iha fatin ida fo influensia ba sosiedade iha fatin seluk
(Baylish, 2005: 8).
Globalizasaun nudar konseitu multiface (inklinha
aspeitus barak) reprezenta hasae integrasaun ekonomia, komunikasaun, no kultura
nebe hakat liu fronteira nasional estadu ida nian (Rourke, 2005:127). Varies
prespektiva refere ita bele hanaran “boderleess world” ou “the end of
geography”.
Tuir Hurrel (1995:55) nia haktuir katak
globalizasaun expresa opiniaun hanesan tuir mai nee:
a) iha prezensa dramatiku “density
(densidede, numeru, kualidade) no depth (profundidade, kwalidade)” iha
interdependensia ekonomia.
b) Katak teknologia informasaun no
revolusaun informasaun dezempenhadu papel fundamental iha diseminasaun
konhesimentu, teknologia no ideia.
c) Konsidera, dezenvolvimentu globalizasaun
kria infrastrutura material hodi haforsa interdependensia sosiedade.
d) Globalizasaun dirizidu konsensia
inkomensuravel kona ba kestaun problemas globais.
Globalizasaun
no Regionalismu
Maibe oinsa Globalizasaun Ita liga
ba Regionalismu??? Iha parte oin rua mak presiza
tau atensaun mak: Parte
negativu no Parte Pozitivu.
Parte
Negativu no
Parte
Negativu, dezempenhu globalizasaun kontrariu (halo oposizaun) ho regionalismu.
Dahuluk, Iha
inisiu aumetasaun nivel interdependensia ekonomia junta ho kestoens global foun
(hanesan,redusaun ba suportasaun ambiental, refuziadus, dezastre humanidade),
kria ejizensia forte ba intituisaun internasional. isu espesial la bazea ba
kriasaun regiaun hodi rejolve problema no defini fontes friksaun ou mudansa
foun iha interdependensia. Kondisaun refere halo interdependensia ekonomia dudu partes hotu nebe interesante
kona studu regionalismu muda sira nia fokus analizasaun kona ba
interdependensia ekonomia iha regiaun ba etapas nebe luan liu.
Daruak,
ekspansaun interdependensia ekonomia no kresimentu kooperasaun politikamente,
ekonomi no seguransa iha nivel mundial
kria aspeitus oeste nebe forte iha kohesaun regionais. Kulturamente, sosiedade
mundu banati tuir kultura no estilu moris osindentalizadu. Kultura refere hetan
mos spoiu husi promosaun nebe favoreser produtus ocidentais.
Datolu,
balasu entre globalizasaun no regionalismu iha aktividade ekonomia komplesu
tebes. Maske iha mudansa ekilibriu regionalismu oras nee, maibe kuantidade husi
dadus ambigu no iha presaun integrativu nebe forsa, espesialmente iha area
finansa global nebe envolve variedade aliansa estadu/ kompanha nebe hakat liu
fronteira regionais (Hurrel, 1995:56).
Positivu
husi globalizasaun
Parte
pozitivu, globalizasaun fo estimulu ba kresimentu regionalismu:
• Iha
inisiu, integrasaun profundamente kria varius problemas nebe espesialmente
ezize gestaun kolektivu ba formas balun iha regulamentus no regulasaun diak iha
relasoens domestiku no direitu perogativu husi estadu.
•
Daruak,
sinais global iha varius kestaun dala barak grosseiramente exageradu. Kestoens
global, hanesan direitus umanus, ambiente, refujiadus, nebe rekonhesidu husi
ema tomak iha mundu no hamosu empatia. Mais efeitu husi kestoens hirak nee
presebidu baindividu balun no akontese iha regiaun balu, iha nivel global.
• Datolu,
existe ideia katak regionalismu nudar kohesaun ou resipiente nebe reprezenta
liu paises hodi enfrenta empenhu merkadoria no presoens teknologia tanba
tendnesia globalizasaun.
• Dahaat,
integrasaun global dala ruma sai estimulasaun nebe forte ba regionalismu
ekonomia liu husi muda no haforsa padroens kompetisaun ekonomia merkatilismu.
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar
Bibliografia
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar
Referencias Complementares:
0 komentar:
Posting Komentar