·
Regionalismu no Interdependensia
Diferente ho
abordazem Outside-in nebe hahu husi sistema jeral, teorias iha parte nee
hare relasaun direita entre regionalismu no interdependensia regional, interdependensia
nebe moris entre autores iha regiaun ida nia laran. Laiha presaun husi sistema
nia laran. Kohesaun mosu husi fe paises iha regiaun refere. Tuir Hurrel (1995),
mais ou menus, iha teoria tolu nebe koalia kona ba interdependensia regionais
mak, neo-fungsionalismu, neo-liberal institusionalismu no konstruktivismu.
Teoria dahuluk no daruak hare
regionalismu nudar resposden paises sira ba problema nebe mosu husi
interdependensia regional no tau atensaun ba papel kritiku husi institusoens
hodi hasoru no dezenvolve kohesaun regionais. Teoria rua nee bazea ba prisipiu
liberalista nebe enfase ba rasionalidade, objetivu prosperidade, konhesimentu
sientifiku no pratiku, ho vizaun pluralista kona ba sosiedade internasional. Teoria
ba datoluk, maioria enfase ba relasaun entre interdependensia material no
komprensaun kona ba identidade no komunidade.
o Neo Fungsionalismu.
Neo-fungsionalismu nudar komplementa husi
teoria fungsionalismu David Milrany, teoria rua nee iha prespektiva “liberal
institusional” nia laran, variente husi prespektiva liberal nebe fokus liu ba
formasaun no atuasaun institusionais nudar forum ba kooperasaun entre autores
RI.
Autores ba teoria nee mak Ernst B. Haas, nia
haktuir katak intituisaun regionais ou internasionais importante ba estados
soberanu ho nia kapasidade hodi luta ba povu nia prosperidade nebe dekliniu.
Konsidera estado iha responsabilidade hodi forma no dezempnhu instituisaun.
Prediksaun prinsipal husi neo-fungsionalismu
mak integrasaun sei sai auto sustentavel (self-sustaining) ho karakteristika
transbordar (Spill over). Existe
tipus Spill Over oin rua nebe haforsa integrasaun liu husi dezempenhu
grupus nebe iha interese, oponiaun publiku no sosializasaun elite.
§ Dahuluk, Spill Over Fungsional :
unidades kiik sira nebe involve iha integrasaun sei kria problema foun nebe sei
rejolvidu liu husi kooperasaun. Integrasaun parsial no komplesidade
interdependensia nebe aumenta as katak kooperasaun iha teritoriu ida sei
presionar governus atu haluan kooperasaun iha areas nebe boot liu.
§ Daruak, Spill Over Politis :
existensia intituisaun supra nasional sei hamosu movimentu prosesu auto-reforsa
(self reinforcing) iha instituisaun refere. tuir pensamentu nee, jestaun
interdependensia nebe kompleksu persija gestaun teknokrata sentralizadu.
o Neo-Liberal Institusionalismu.
Pensamentu neo liberal institusionalismu hare
kresimentu no dezenvolvimentu regionalismu, iha varius argumentus baziku:
o Se interdenpendensia aumenta entaun
“pedidu” atu halo kooperasaun mos aumenta.
o Institusionalmu Neo liberal (state
centris).
o Institusoens iha signifikasaun ou
nia existensia importante, tanba iha vantazem nebe sira fo, no iha influensia
ba autor seluk.
o
Entaun, oinsa
teoria neo-liberal institusionalismu aplika ba prosesu regionalismu??? Regionalizasaun
no integrasaun ekonomia sei hamosu:
o Problemas material nebe Richard
Cooper temi nudar “eksternalizasaun
politika internasional” nebe presiza gestaun kolektivu.
o
o Insentivu atu redus kustu
transaksaun no fasilita relasaun
intre-regional. Regionalismu mos espera bele kria interstate co-operative
institutions formalmente ou
informalmente.
o Konstruktivismu.
Konstruktivismu aseita katak idea, fiar, papel
no tradisaun (aspeitus identidade) sei kria komportamentu no varies obra nebe
autore sira halo. Tuir Wendt (1995), , identidade nee sei produs iha
laran no liu husi “aktividade nebe situadu”.
Se karik ita Liga
konstruktivismu ho regionalismu, akontese mak??? Teoria konstruktivismu fokus ba konsensia no
identidade regional, hodi hafe sentimentu
komunity ba komunidade regionais, no fokus ba “Regionalismu Kognitiva”
(kompreensaun, konsiensia, konhesimentu). Sira mos fiar katak kohesaun
regionais depende ba sentimentu komunidade bazea ba sentimentu responsabilidade
komum, konfiansa no nivel cognitive interdependence nebe as.
Tuir Hurrel (1995), iha tipus variedade
konstruktivismu nebe relevante ho studo regionalismu:
o Dahuluk, mai husi obra Karl W.
Deutcsh kona ba integrasaun. Kompostu husi pensamentu komunidade nebe
dezenvolve no enfatiza ba ideia
prinsipais rua:
o Dahuluk; katak karakteristiku
relasaun inter-state (Deuthct temi karater “intersocietal”) nebe iha
komunidade nia laran tenke komprende nudar “sentimentu” iha komunidade nudar
“ita” hodi bele hamosu fiar malu, loyalidade no identidade komum.
o Daruak; katak prosesu hamosu
komunidade relasiona ho valores sosial prinsipal (kapitalismu no demokrasia
liberal) no bazea ba aumentasaun kualidade no kuantidade transaksaun entre
komuidade rua ou liu iha abitu hasae prosesu komunikasaun sosial (tanba razoens
nee mak temi transaksionalismu).
Varies daruak, nudar obra nebe kontra Deutsch
nia obra kona ba transaksaun identidade, maibe mantein nafatin
importansia komprensaun ba prosesu profundu iha komunidade foun nebe kria tia
ona no defende. Varies nee kompostu husi idea prinsipal 3;
§ Dahuluk; katak tenke tau atensaun ba
prosesu kona ba kria no haburas interese no identidade, hare ba lingua no
pensamentu nebe sai dalan oinsa komprensaun kona ba ekspresa interese
identidade refere.
§ Daruak; katak importante ba autor
hodi interpreta mundu no oinsa sira bele komprende kona ba sira nia problemas
mosu husi nebe (identidade regiaun/komunidade).
§ Datolu; katak interese no identidade
forma husi istoria no kultura balun, husi fator domestiku no prosesu
interaksaun ho pais seluk nebe lao no kontinua hela deit.
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar
Bibliografia
Referencias:
Supraman, Nuraeni no Silvya, Deasy no Sudirman, Arfin. 2010. Regionalisme: Dalam Study Hubungan Internasional. Yogyakarta: Pustaka Pelajar
Referencias Complementares:
0 komentar:
Posting Komentar