Diberdayakan oleh Blogger.

Text Widget

Follow us on facebook

Sample Text

"ESTUDA APRESIA PROSESU HODI HALO MUDANSA"

BIOGRAFIA SAUDOSO GIL FERNANDES / HEISO

Se Mak GIL FERNANDES Saudoso Gil Fernandes, moris iha Chauluturo iha loron 27 fulan Abril tinan 1952, oan hussi aman Saudoso Fernando S...

Formulir Kontak

Nama

Email *

Pesan *

Contact Us

Popular Posts

Pages

Download

Blogroll

Unordered List

Wavy Tail

Weekly most viewed

Author
RSS
You can replace this text by going to "Layout" and then "Page Elements" section. Edit " About "

DEFINISAUN, TIPUS NO FATORES SUSESAUN SOSIALIZASAUN POLITIKU

Sosializasaun Politiku

Sosializasaun politiku nudar prosesu konhese sistema politiku ba ema seluk ou sociedade, nomos responde saída mak sira fo ba sintomas politiku nebe’e iha no sira hasoru (Gayatra no Said 2007:37). Sosializasaun politiku hola parte importante iha sistema politku tanba liu husi sosializasaun politiku mak individu bele aprende politka tantu individu refere sente ou lasente.

Tuir mai iha definisaun Sosializasaun Politiku Tuir peritu balu nia hanoin;
  1. Alfian (19992:233) haktuir, prosesu nebe’e membros sosiedade konhese, konprende no banati tuir valores politiku balunn nebe’e influensia atitude no hahalok politika loron-loron.
  2. Rush no Althoff (2011:22) defini sosializasaun politku katak prosesu husi influensizasaun nebe’e individu bele konhese sistema politiku, i sei defini nia karater presesoens kona ba politika no nia reaksoens ba sintomas politika.
  3. Surbakti, 1992:117) sosializasaun politika nuda prosesu formasaun atitude no orientasaun politika husi membro sociedade liu husi prosesu sosializasaun politika refere sociedade hatan atitude no orientasaun kona ba vida politika nebe’e akontese iha sociedade nia leet.


Tipolozia Sosializasaun Politiku

Tuir Pensamentu Surbakti (1992: 117-118) bazeia ba maneira hato’o mensagem sosializasaun politiku, fahe ba oin rua;
  1. Edukasaun Politiku, nudar prosesu dialogiku entre autor nebe’e fo no simu mensagem, liu husi prosesu refere membros sociedade konhese no estuda valores, normas no simblus politiku husi nia estadu nian liu husi partes hotu-hotu iha sistema politiku nia laran, hanesan eskola no partidu politiku.
  2. Indoktrinasaun Politiku, prosesu unilateral husi poder nain halo mobilizasaun no manipulasaun ba sidadaun hodi simu valores, norma no simbolu nebe’e spoder nain sente ideial no diak. Liu husi forun oin-oin lori sira ho Presaun psikologia no treinamentu nebe’e rigorozu.


Materia Sosializasaun Politiku

Tuir Efriza (2012:45) konteudu matéria ba zosializasaun politiku nebe’e individu ou agente sosializasaun transmite ba individu ou sociedade hanesan tuir mai ne’e;
  1. Informasaun Politiku, katak konteudu husi sosializasaun tenke haklaru kona ba onsa fenomena ou lalaok politiku uluk akontese.
  2. Tenke Hafiar, agente socializador tenke forsa hodi forsandu Vontade, presajiu ou nia ideologia politika. Bain-bain liuhusi indoktrinasaun no one way.
  3. Konhesimentu Politiku, relasiona ho konhesimentu akademiku kona ba fenomena politiku, significa fenomena nebe’e fo sturturalmente iha formas kurikulu edukasaun.
  4.  Provokasaun ou Propaganda Politiku, provokasaun, agitasaun no propaganda lolos nudar asaun kontra etika politika. Konteudu sosializasaun politika hanesane iha tendensia hodi fatus de trosaun ba interesse provocador no agitador.


Fatores Susesaun Sosializasaun Politiku

Michael Rush no Philip Althoff (2001:37) hakturi katak kada susesu husi prosesu sosializasaun politiku baze aba ambiente no relasiona ho fatores nebe’e influensia nia, prosesu susesu sosializasaun definidu husi: 
  1. Agente Sosializasaun Politiku : Kompostu husi família, edukasaun, media-massa, grupos servisu, grupos relijiozu nomos ezistensia grupu interesse no organizasaun sociedade fo influensia nudar agente sosializasaun politiku ba partisipasaun sociedade. Matéria sosializasaun politiku, katak konhesimentu, valores no atitudes politiku nebe’e moris iha sociedade nia leet.
  2. Mekanismu Sosializasaun Politiku : Hafahe ba oin tolu, mak; imitasaun, intruksaun, motivasaun. Meius sosializasaun politiku prosesa hela deit no continuidade, hodi hatene prosesu sosializasaun nebe’e kompostu husi instansia nebe’e halo prosesu sosializasaun, relasiona entre instansia refere iha âmbito prosesu sosializasaun


Através ne’e mos iha fatores nebe’e fo influensia ba sosializasaun politiku hanesan tuir mai ne’e (susanto 1992:45);
  1. Saída mak ita socializa, nudar formas informasaun nebe’e sei transmite ba sociedade hanesan valores, normas no papel.
  2. Oinsa halao sosializasaun, inklinha prosesu edukativu.
  3. Se mak halao sosializasaun, instituisaun, media-massa, individu no grupos.


Referensia

A.A. Sahid Gatara dan Moh. Dzulkiah Said. 2007. Sosiologi Politik: Konsep dan DinamikaPerkembangan Kajian. Bandung: Pustaka Setia.

Alfian. 1992. Pemikiran dan Perubahan Politik Indonesia. Jakarta: Gramedia Pustaka Utama.

Efriza. 2012. Political Explore. Bandung: Alfabeta.

Michael Rush Dan Philip Althoff. 1989. Pengantar Sosiologi Politik. Jakarta: PT Rajawali.

Michael Rush Dan Philip Althoff. 2002. Pengantar Sosiologi Politik. Jakarta: Rajawali Press.

Ramlan Surbakti. 1992. Memahami Ilmu Politik. Jakarta: PT Gramedia Widiasarana Indonesia.

Susanto. 1992. Penghantar Sosialisasi. Jakarta: Rajawali Pers.
.




  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

DEFINISAUN, TIPUS NO FORMAS PARTISIPASAUN POLITIKU

Partisipasaun Politiku

Partisipasaun politiku katak aktividade sidadaun nebe’e halao aktu nudar pessoal hodi fo influensia ba desizaun governu. Partisipasaun refere ho karater indifidual ou kolektivu, organizadu ou spontania, diak ou sporadiku, pasiviku ou uza violência, legal ou ilegal, efektivu ou la efektivu (Hutington no  Joan Nelson, 1994:4). Iha fatin seluk Miriam Budiardjo (1982:1) haktuir partisipadaun politiku signifika aktividade ema ou grupu nebe’e involve ativamente iha vida politiku, liu dalan hili líder estadu no direitamente ou indireita fo influensia ba desizaun governu (public Policy). Exemplu husi Atividade refere mak fo votu iha eleisaun jeral, partisipa iha inkontru geral, sai militante ou simpatizante ba partidu politiku ou sai membru ba grupu interesse, halao kontaktu ho funsionariu governu ou membro parlamentu, no etc. Iha sistema demaokratiku partisipasaun politiku sai mos aspeito importante. Partisipasaun politku nudar karater husi modernizasaun politiku. Sidadaun iha direitu hodi deside desizaun politiku nebe’e governu implementa tanba afeita direita ba vida moris sidadaun nian. Justifikasaun refere sai baze fundamental ba involvementu sidadaun hodi partisipa iha desizaun politika refere.

Objetivu partisipasaun politiku atu fo influensia ba mekanismu governasaun, atravel ne’e mos partisipasaun politiku iha interesse seluk mak, nudar maneira kontrolu ba sistema nebe’e lao hela, nune mos partisipasaun politiku nudar media hodi dezenvolve sistema politiku, atu mekanismu politku moris no lao tuir nia prosesu hodi bele atinji nia objetivu ho susesu no stavel.


Tipologia Partisipasaun Politiku

Jeralmente partisipasaun nudar aktividade nebe’e hafahe ba oin tolu (Rahman H.I, 2007:288):


  1. Partisipasaun ativu, katak involvementu sidadaun ou partisipasaun nebe’e orientadu ba prosesu input no output.
  2. Partisipasaun Pasivu, katak  involvementu sidadaun ou partisipasaun nebe’e orientadu deit ba output, significa tuir deit desizaun governu, simu no implementa saída deit mak governu deside.
  3. Grupu Apatismu, katak involvementu sidadaun laiha tanba sira (sidadaun) sente katak sistema politiku nebe’e iha seés ona husi valores nebe’e sira fiar.

Iha fatin seluk Milbrath no Goel (Cholisin, 2007:152),  fahe partisipasaun politiku ba oin ha’at mak hanesan;

  1. Partisipasaun Politiku Apatismu, ema ou sidadaun nebe’e lakohi partisipa no dada’an husi prosesu politiku
  2. Partisipasaun Politiku Spestor, ema ou sidadaun nebe’e minimu nia uluk partisipa iha eleisaun geral ruma
  3. Partisipasaun Politiku Gladiator, ema ou sidadaun nebe’e ativamente involve iha prosesu politiku, hanesan komunikador, especializada halao kontaktu sorumutu, ativista partidu no partisipa kampanha i ativista sosiedade
  4. Partisipasaun Politiku Kritikador, ema ou sidadaun nebe’e partisipa iha formas nebe’e la konvensional.


Formas Partisipasaun Politiku

Tuir Mas’oed no MacAndrews (2000:225) partisipasaun politiku sociedade geralmente categoria iha formas hanesan tuir mai ne’e;

  1. Electroral Activity, formas aktividade direitamente ou indireita relasiona ho eleisaun. Hanesan, partisipa no fo kontribuisaun iha kampanha politiku, sai voluntariu iha aktividade kampanya partidu nia, influnesia ema ou sidadaun seluk hodi vota ba partidu ou kadidatura ruma, fo votus iha eleisaun, kontrola no halo kontazen ba votus eleisaun.
  2. Lobbying, asaun husi ema/sidadaun ou grupu nebe’e halao kontaktu ho fungsionariu governu ou líder politiku ho objetivu atu influensia problema ruma.
  3. Organizational Activity, inklinhasaun sidadaun iha organizasaun sosial no politiku nudar líder, ativista ou membro bain-bain.
  4. Contacting, partisipasaun nebe’e sidadaun halo direitamente ho funsionariu governu ou líder politiku, nebe’e halao individualmente ou grupu.
  5. Violance, aktividade nebe’e uza meius violentu hodi fo influensia ba governu, maneira refere liu husi violasaun, distrudu no destruisaun.

Iha fatin seluk Dalton (2009) fahe formas partisipasaun politiku hanesan tuir mai ne’e;

  1. Voting, Formas partisipasaun politiku nebe’e relasiona ho eleisaun (voting/electing). Voting nudar formas nebe’e simples hodi sai sasukat partisipasaun.
  2. Campaign activity, Aktividade kampanya nebe’e representa formas partisipasaun ekstensoens husi partisipasaun eleitoral (extension of electoral participation). Hanesan, servisu ba partidu ou kandidatu, partisipa inkontru kampanha, halao presoasivu ba ema seluk hodi fo votus no formas aktividade durante eleisaun.
  3. Communal Activity, Formas partisipasaun ne’e diferente ho kampanha tanba atividade comunal fora husi senariu eleitoral (out side electoral setting). Hanesan, involvementu grupu komunitariu interesadus no prekupadu ho politika comum. Hanesan grupu ambiental, grupos feto ou protesaun ba konsumedores.
  4. Contacting personal on personal matters, Formas partisipaun ne’e individu halau kontaktu ho ema seluk relasiona ho matéria balun nebe’e relasiona ho individu refere, presiza inisiativa no informasaun nebe’e klaru relasiona ho isu spesifiku, iha kontaktu individual ne’e. Formas partisipasaun refere frekuentamente uza hodi kria komprensaun, fiar, kuka koneksaun ou kria redes.
  5. Protest, Nudar formas partisipasaun nebe’e laos konvensional hanesan demonstrasaun no movimentu protesta. Maske idividus nebe’e hili formas partisipasaun ne’e fora husi kanal formal, mais sira dala barak sai parte importante iha prosesu demokratizasaun.

Referensia


Budiardjo, Miriam. 1982. Partisipasi dan Partai Politik. Jakarta: Gramedia.

Budiardjo, Miriam. 2008. Dasar-dasar Ilmu Politik. Jakarta: Gramedia Pustaka Utama. 

Cholisin, dkk. 2007. Dasar-Dasar Ilmu Politik. Yogyakarta: UNY Press.

Dalton, R, Almond G, Powell, Stromp K. 2009. Comparative Politics Today: A World View, 9th edn. New York: Person Longman.

Rahman .H.I. 2007. Sistem Politik Indonesia. Yogyakarta: Graha Ilmu.

Mas’oed, Mochtar no Mac Andrews. 2000. Perbandingan Sistem Politik. Yogyakarta: Gajah Mada University Press.

Surbakti, Ramlan. 1992. Memahami Ilmu Politik. Jakarta: Gramedia Widiasarana Indonesia.


Huntington, Samuel P. no Joan Nelson. 1994. Partisipasi Politik di Negara Berkembang. Jakarta: Rineka Cipta. 

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS

DEFINISAUN, FORMAS NO ORIENTASAUN KULTURA POLITIKA


Kultura Politika

Kultura politika katak atitude individu no nian orientasaun iha vida governasaun, implementasaun administrasaun estadu, politika governasaun, leis, cultura, no normas atitudes hotu nebe’e membro sociedade banati tuir loron-loron (kantaprawira, 2006:25). kultura politika significa mos nudar sistema valores comum sociedade nebe’e iha konsensia hodi partisipa iha foti desizaun koletivu no deside politika publiku ba sociedade Tomak.

Tuir Almod no Verba (1990:178) haktuir cultura politika significa nudar atitude orientasaun uniku sidadaun ba sistema politiku no varies parte no atitude ba papel sidadaun iha sistema refere. Signifikasaun cultura pilitiku refere hatudu komprensaun konseitu nebe’e elabora nível orientasaun politiku rua, mak orientasaun sistema no orientasaun individu. Almon no Verba mos hakait cultura politika ho orientasan no atitude politiku ema nian ba sistema politiku ho partes seluk nomos atitude papel ita nian iha sistema politiku.

Kultura politku nudar aspeito politiku iha sistema valores nebe’e dezenvolve iha sociedade nian laran i influsiadu husi ambiente momento neba no nível edukasaun husi sociedade rasik. Significa cultura politka nebe’e dezenvolve iha estadu ida baze aba situasaun, kondisaun, no edukasaun husi sociedade propriu, liu-liu autor politiku nebe’e iha poder hodi foti desizaun, nune kultura politiku nebe’e  dezenvolve iha sociedade estadu ida sei mosu mudança husi tempu ba tempu, teoritikamente, cultura politka mos significa aspeito husi valores nebe’e hola parte husi konhesimentu, cultura, no mitologia. Sira ne’e hotu konhesidu no rekunhese husi ema lubun ida iha sociedade hodi fo rasionalizasaun hodi kontra ou simu valores no normas seluk.

Kultura ou sivilizasaun nebe’e nia ambiente boot inklui pensamentu, atitude, hahalok, no tools. Politika relasiona ho desizaun no governasaun. Tanba ne’e, ita komprende cultura politika nudar maneira pensamentu, atitude, hahalok no tools nebe’e relasiona ho desizoens no governasaun. Kultura politku mos nudar totalidade husi pensamentos politiku, hanesan normas, orientasaun ba politika no pensamentu moris (way of life) geralmente. Kultura politiku tau atensaun ba dimensaun psikologi husi sistema politiku, hanean atitudes, sistem fiar, simbolus nebe’e individus iha no operacionaliza iha sociedade, nomos sira nian esperança. Ezemplu aktividade politku laos bazeadu husi objetivus ita hakarak maibe mos ho esperanças politiku nebe’e sira iha no pensamentu kona ba situasaun politiku.

Formas Kultura Politika
1.     Bazea ba Atitude nebe’e Hatudu
Bazea ba atitude nebe’e ema hatudu, cultura politika fahe ba tipus rua, mak;
a.     Kultura Politika Militansia
Cultura politika ne’e diferensia laos hare nudar esforsu hodi buka alternativu diak, mais hare nudar esforsu a’at no kontradiksaun. Sekarik akontese krize, mak foin buka se mak sai nudar sala, laos tanba regras nebe’e salah, no problema privadu sai sesnsitivu no sunu emosaun.
b.     Kultura Politika Toleransia
Cultura politika nebe’e pensamentu sentralizadu iha problema ou ideia i tenke fo valor, tenta buka konsensu diak no loke odamatan hodi servisu hamutuk. Harutdu neutralidade ou kritiku ba ideia ema nian, mais laos desconfia ema.

2.     Bazeia ba orientasaun Politika
Tuir Kantaprawira (2006: 32-35) orientasaun cultura politika hafahe ba tipus ha’at, mak;
a.     Kultura Politika Kaula
Kultura politika kaula, mak membru sociedade iha intensaun, atensaun no konsensia ba sistema nudar totalidade, liu-liu ba aspeitu output. Atensaun nebe’e nia frekuensia kiik ba aspeito input no konsensia nudar autor politku, ita bele dehan zero. Sira nia orientasun ba objetu politiku sei bele hare husi sira nia stetmentu, tantu nudar orguluzu, asaun suporta ou asaun kontra ba sistema, liu-liu aspeito input.
b.     Kultura Politika Parokia
Kultura parokia significa limitadu ba teritoriu kiik ou laluan exemplu ho karater provinsial. Iha sosiedade tradisional no simples, nebe’e spesializasaun kiik, hodi autor politiku kompak halao nia papel iha seitor ekonomia, religiaun, no etc.
c.     Kultura Politika Primordial
Kultura primordial hatudu husi realsaun interesse racionalidade individu ou grupu iha interesse comum nia leten. Husi situasaun refere bele hamosu grupos minoria ou habelun nebe’ relativu boot ou asosiasaun nebe’e tauses interesse comum.
d.     Kultura Politika Partisipasaun
Kultura politika partisipasaun hatu liu husi atitude ema nebe’e sente nia-an ou ema seluk nudar membro ativu iha vida politiku, ema otomatikamente konsiente katak direitu no responsabilidade (dever) no belemos realizasaun no uza direitu i nia dever.

Orientasaun Kultura Politika
Iha abordazem atitude politiku ba interaksaun ente ema ho ema seluk sei relasiona ho konhesimentu, asaun, no valores ema nian nebe’e hamosu oreintasaun nune cultura politiku mosu. Depois orientasun politku refere hamosu formas tatanan interaksoens nebe’e influensia cultura politiku ema nian. Orientasaun politiku refere bele influensia individu hodi hare objetus politku. Almond no verba (1990:16) fahe klasifikasaun tipolosia orientasaun politiku ba oin tolu, mak hanesan tuir mai ne’e;
1.     Orientasaun Kognitivu, katak kapasidade relasiona ho nível konhesimentu no kompriesaun no fiar individu ba lalaok sistema politiku no nia atributu, hanesan líder governu, honestidade nebe’e foti, ou relasiona ho simbolus nebe’e sistema politiku nian, hanesan kapil estadu, lema estadu, ulun estadu, limitasoes estadu, moeda nebe’e uza no hino nacional estadu ida nian.
2.     Orientasaun Afektivu
Mak, relasiona ho sentimentu sidadaun ba sistema politiku no nia papel nebe’e halo no simu ou lasimu sistema politiku.
3.     Orientasaun Evaluativu
Relasiona ho desizaun no espektasaun kona ba objetus politku tipikalmnte inklui kombinasaun standarte valores no kriteria ho informasaun no sentimentu.


Referensia

Almond, Gabriel A. no Sidney Verba. 1990. Budaya Pollitik, tingkah laku politik dan demokrasi di lima Negara. Jakarta: Bumi Aksara. 


Kantaprawira, Rusadi. 2006. Sistem Politik Indonesia (Suatu Model Pengantar). Bandung: Sinar Baru Algensindo.

  • Digg
  • Del.icio.us
  • StumbleUpon
  • Reddit
  • RSS